Bad Tölz vesilõbude, nudistide, nukumajade ja gigajäätistega

Kuna suur suvi on väljas, siis tuli veeparkide hooaeg avatuks kuulutada. Leidsime ühe väheke aktsioonikama Baierimaalt Bad Tölzist. Pühapäeval lustisime seal. Märksõnadeks olid siis vesi, vanalinn ja jäätis. Püsige lainel.

Kõigepealt Bad Tölz – nagu piltidelt näete, ei ole see just kõige koledam linn:) Ma olen tänaseks juba nii mõneski vähem ja rohkem kuulsas vanalinnas käinud, aga Bad Tölzi oma on kahtlemata üks ilusamaid. Peatänava ja peaväljaku piirkonna majad on kõik viimseni üles vuntsitud ja need on väga kenad ja väga ägedad. Esteetiline mõnulaks oli täiesti.

Enamikel majadel muuseas olid veel maalingud seintel või nikerdused. Vanamehed jalutasid rahvariietes ringi, mõnusad kohvikud kihasid vanalinnas. Mõnusalt kärestikuline jõgi koos jõe saartel päevitavate nudistidega veel pealekauba:) Okei, see viimane tegelt pigem ei andnud vanalinnale midagi juurde.

Veel pilte Bad Tölzist:

 

 

 

 

 

Veepark oli nigu ikka 
Meie eesmärk oli aga Alpamare veepark. Veits kallis ta oli oma võimaluste ja meelelahutuse hulga kohta. Pargis olid siis kokku 9 liugteed, millest meie lemmikuks osutus siuke, kus sai kahekohalise kummirõngaga (siuke 8-kujuline) alla sõita. See oli lahe, nagu bobisõit vist. Vahepeal viis tee õue, isegi külma vee duši alt sõitis läbi. Siis olid veel mõned kinnised torud rõngaga ja rõngata sõitmiseks. Lisaks veel lainebassein ja chillimis-killimisruumid, kuuma- ja külmaveebasseinid. Tervise ja rahu otsijatele oli spetsiaalselt veel joodivann. See veits haises.

Toas oli surfisimulaator
Loomulikult viis uute asjade proovimise tung mind surfi simulaatorit proovima. Märkus Martinile ja Kaspar – ma ei tea surfiterminoloogiast essugi, niiet … jah, järgnev jutt võib puu taga olla täitsa. See oli siis majas sees olev nö bassein, kus voolas suure survega vesi ja sai võtta päris surfilaua moodi laua (püsti asendis) või kehalaua (vist sai vale nimi, aga igatahes põlvili/kõhuli sõitmiseks) proovimiseks. Ühesõnaga – õpetust ei antud, anti laud, vastu võeti 3 EURi ja öeldi, sõida nüüd teistega kordamööda kuni 1 h.

Minu enda väike Jackass
Tore, alguses veits põdesin nurgas ja vaatasin, kuidas mingid 8-aastased tüdrukud seal proffi panid. Lõpuks võtsin julguse kokku, spikerdasin teistelt ja … pläraki kõhuli. Tulemus – laual püsimine u 2 sekundit.

Edasi proovima. Ütleks, et ega kui keegi oskaja nõu ei anna, siis ikka niisama naljalt minusugusel see sõit välja ei tule. Parim tulemus oli vast ca 8 seki lauaga lainel liuelda (põlvili laual siis). Ühe kukkumise võttis Gerda videosse ka. Kes ilusti küsib, saab vaadata ka. Tõeline jackassi põnts oli. Kui käntsa käisin, ei saand üldse aru, kes ma olen, miks ma olen ja mis pidi olen. Igatahes olen siiski  terve täitsa. Üldiselt tundus lumelauasõit esmase proovimise järel ägedam, aga arvan, et midagi väga kaelamurdvat nüüd seal surfamises ka pole.

Äkki liiter jäätist õhtueineks?
Õdangul patseerisime siis rongijaama poole läbi vanalinna. Gerda muidugi oma veatu maiusevaistuga valis ühe jäätisekohviku välja. Jaaa, vat seal olid alles jäätised. Isegi jäätisepastat pakuti – jäätis oli läbi pastamasina aetud:)

Aga need pokaalid, mis toodi – mõnes võis küll mingi 1 l jätsi olla ja siis veel muu kama juurde. Need, mis meil siin pildil, olid pigem väikesed jäätised ja kokteilid:) Gerdal oli jogurtijäätis jogurti ja puuviljadega. Hullult värskendav oli. Piimakokteiliks valisime maracuja-maitselise, mis oli täpselt sama hea.

Of koors, rongidest ka ikka
Sõit Bad Tölzi oli päris OK… kuni eel-eelviimase peatuseni. Siis jäime seisma ja seisime… ja siis veel veits. Lõpuks öeldi, et enšuldigung, ootame teise rongi ära, siis saame edasi. Kokku läks mingi 20 min.

Tagasiteel Gerda üts, et pangu ma tähele, nüüd juhtub samamoodi. Ja ohh üllatust, juhtuski. Kohe Bad Tölzi jaamas öeldi, et enšuldigung, start hilineb 15 min, ootame teise rongi ära:)

Eee, siis meenus meie jaoks kuri tõde – niimoodi me ei jõua õigeks ajaks ümberistumispaika, et uuele rongile minna. Hakkasime plaane b ja c tegema. Õnneks (esimest korda elus oli see tore sündmus) tuli piletikontroll. Puterdasin talle oma nurgelises saksa keeles, et vaata tädi, nüüd selle ootamise pärast jääme me oma järgmisest rongist maha. Mis lahendust pakud?

Saksa orgunn töötas
Tädi hakkas helistama, uuris ja puuris. Tuli ja ütles, et sõitke meiega Münchenisse välja, sealt saate mingi rongiga Rosenheimi ja vist saate sealt (veel teadmata rongiga) Kufsteini ka. Käisin korra istmelt eemal ja tagasi tulles oli tädi Gerdaga vestlemas – vat lahendus on hoopis selline, et järgmine rong ootab ümberistumispaigas meid ära:) Ooo kui uhke, astusime ümberistumisjaamas rongist välja ja sammusime elegantse kõnnakuga järgmisse rongi, mis just MEID (ja paari inimest veel) juba 15 min ootas. Nagu presidendipaar oleksime olnud:) Igatahes, orgunni masinavärk oli võimas ja ordnung majas.

Aga Bad Tölzist soovitaks küll läbi astuda, kui teele jääb.