Chicago – tuul ja bluus ja cool arhitektuur

Nii, reisud selleks korraks tehtud. Nüüd kodus tagasi ja hea võimalus viimased muljed kirja panna. Pärast vintsutusterohket vedelemist Richmondi ja NY La Guardia lennujaamas saavutasime siiski end Chicagosse. Sõber Andres juba ootas.

Kõrrged majad vol 2
Kui me NY-s käisime Rockefelleri Centeri otsas vaadet nautimas, siis Chicagos valisime Hancocki torni. Skyline polnud pilvelõhkujate osas küll nii muljetavaldav kui NY-s, kuid sellevõrra rohkem andis vaatele juurde Michigani järv ja selle äärne liivarand. Vaade igatahes kokkuvõttes kena.

Targasti oli teht ka see, et kohvik oli viimasele korrusele tehtud. Sai pikemalt juttu puhuda ja aknast välja vaadata. Ahjaa, vaate nautimiseks ülessõidu eest raha ei küsitagi. Erinevalt Sears Towerist, kus tervelt 15 ühikut välja tulnuks käia.

Arhitektuur(ituur)
Seda olime juba enne lugenud, et Chicago paistab silma oma isepärase ja moodsa arhitektuuri poolest. No kindel see – võib nüüd öelda. Üks kindlaid lemmikpaiku (eriti kui suvine ilm), on Millennium Park.

Sinna on üles seatud mõned õige ägedad skulptuurid. Linna tõeliselt sümboliks on saanud Millennium Bean ehk siis metallist uba, mis peegeldab kõike ümber paistvat. Sajad inimesed käivad oa all pilti tegemas igast visuaalsete efektide saamiseks. No nagu meiegi, vaata pildilt.

Sealsamas pargis on ka vabaõhulava (erakordselt keeruka arhitektuuriga jällegi), kus Obama sügisel oma võidukõnet pidas ja ametisse vannutati. Obama ju vana Chicago mees.

Laevasõit ohhoo majade vaatamiseks
Päris hea ülevaate kohalikest tähtsamatest hoonetest saab arhitektuuri teemalise laevatuuriga, mis Jamesi jõel tehakse. Väga tasub külastada, huvitav oli. See, et Chicago nii moodne välja näeb, tuleneb suuresti sellest, et 1871. aastal põles linna suures osas maha ja kõik peale vana veetorni (ainus avalik hoone, mis tulest pääses) on uus. Põnev fakt oli seegi, et maja, mille juurest tuli alguse, ise maha ei põlenud. Kes ütles, et maailm on õiglane…

Üks huvitav kaksitorn oli kohe jõe ääres. Seal on nimelt majad, mille all on jahisadam (!), siis 19 korrust parkimismaja ja sealt edasi u 30 korrust ülespoole korterid.

Siis nägime veel üht suurt maja, mis on nii suur, et sellel oma oma postiindeks:) Ja siis ajalehe Chicago Tribune trükikoda, mille sama lehe ajakirjanikud valisid Chicago 10 inetuima maja hulka. Vot see on objektiivne ajakirjandus:)

Eksperiment – kaotame end linna ära
Eelviimaseks päevaks pakkus Gerda välja idee, et läheks sel päeval lihtsalt suvas suunas ja astuks esimese bussi peale ja vaataks, kuhu see viib. Tehtud! Ütleme nii, et buss nr 56 sõidutas meid ja sõidutas ja sõidutas. Majad ümber muutusid järjest madalamateks ja igavamateks ja aina rohkem selliseks, nagu Tallinnas näiteks Laki tn piirkond või Pärnus Lao tn kant. Lõpuks vaatasime, et üks suurem rist, et äkki läheks maha ja võtaks mõne parema liini.

Hiljem selgus, et jõudsime linna edelaossa ja üsna äärde välja. Ega seal midagi põnevat ei olnd. Käisime sotsioloogilisest huvist Burger Kingis söömas ja jalutasime veits niisama.

Rikas elu ja vanalinn
Edasi võtsime bussi, mis viis meid Chicago ühte rikkamasse ossa – kesklinnast põhjas olevasse luksuslike kortermajade (suured ja kõrged, uksehoidjatega) piirkonda (kutsutakse ka Golden Coastiks). See oli palju fäänsim ja ilusam kant, vaade järvele ja puha.

Edasi suundusime vanalinna. Noh jah, eurooplasel võtab suu muigele. Teab kui vana see vanalinn nüüd oli. 19. sajandi lõpust vast vanimad hooned… aga summana oli igati noobel ja korras. Meenutas väga sellist elukeskkonda nagu filmis „Notting Hill“ – suht korras, vaikne ja roheline.

Kokkuvõttes – eksperiment ei läind luhta, aga päris bingot me siiski lõpuni panna ei julenud.

Tahad teada, mis tunne on, kui hai sind müksab?
Veel viis Chicagos tuuritamine meid akvaariumi maailma eri merede ja ookeanide eluga tutvuma. Seal oli raudselt kõige tuntavam elamus 4D kino, kus tuule, vee ja torkamisega väga tõetruud keskkonda tekitati. Sarnane sellele, mis Tartu 4D kinos, kuid seal oli lisaks ka tooli sisse mingi pulk pandud, mis sind aeg-ajalt müksas, et sul tekiks tunne nagu hai päriselt sind puutub.