Tai ta oli: huumorisoon alati kaasa, maagilised hetked tagavaraks

Täpselt nädal on möödunud sellest hetkest, kui Eestisse tagasi jõudsin. Aeg otsad kokku võtta. Ega see lihtne ei ole ja ma läbi hammaste mingeid narratiive siin genereerima ei hakka. See kõik oli lihtsalt üle mõistuse ja üle igasuguste ootuste.

Jackpot alates esimesest lattest
Kogu see vabatahtmine ja rändamine sai alguse eelmise aasta novembris, kui ideest heale sõbrale kohvikus rääkisin. Ütleme, et näiteks lattetassi taga, ega ma täpselt mäleta. Tema kepsakast e-kirjast õigetele inimestele arenes mõte kiiresti ideeks. Ja lõpuks see kõik teostus. Selline hea näide rahvusvahelisest koostööst.

Põhja-Tai: Dylan Morani teisik, rahetorm ja maoviski

Ja kui Bangkok, Sukhothai olid vaadatud, sõitsin Chiang Maisse ja Chiang Raisse. Lõpuks koguni Laose piirini. Ohhjaa, ma olen alati arvanud, et elamused sünnivad detailidest. Mida veidram, seda parem. Aga palun, galerii on alljärgnev.

Chiang Maisse kaotasin midagi
Täpselt ei oska öelda, aga juba esimesest korrast (käisin 2,5 kuu jooksul seal 3 korda kokku) saadik see linn mulle meeldib. Piisavalt suur, et oleks “elus”, samas mitte tüütu ega agressiivne. Lisaks väga rõõmustav hinnatase ja lahked inimesed.

Inglise keele laager: showõpetaja otsis kadunud tähti

Minu vabatahtmine siin Tais lõppes umbes nädala eest. Ja uhkeks lõppakordiks oli kaua „planeeritud“ inglise keele laager. Nädal aega oli meil 25 taid, mõned õpetajad ja muud asjapulgad aktsioonis. Kõike lahti kirjutada pole mõtet, aga eredamad killud on väärt talletamist.

Mis toimus?
Noored jagati 5 rühma ning toimus siis inglise keele õpetamine temaatilistes gruppides – sõnavara, hääldus, dialoogid, aja ja suundade õpetamine ning „varia“. Mina olid hääldusgrupi õpetaja. Igal grupijuhil oli abiks kohalik abiõpetaja, kelleks oli tavaliselt üks teismeline koolitüdruk, kes tegelikult eriti inkat ei rääkinud.

10 veidrat fakti, mida sa Tai kohta teadma peaks (lisatud videod)

Seekord annan ülevaate mõningatest toredatest, imelikest, armsatest ja häirivatest kiiksudest siin. Lisaks on reisi jooksul ka juba videoklippe kogunenud. Kuna nett aeglane, saab neid siin vaid veidi jupikaupa avaldada. Aga asi seegi. Ja vabandan kehva kvaliteedi pärast.

1. Ära anna kohalikele variantvastuseid Tüüpiline suhlussituatsioon mu koordinaatori vm tegelaste.
   Raimo: Kas me  teeme nüüd tegevuse A või B?
   Kohalik: Jah
   Raimo: Et siis, kas A või B?
   kohalik: jajah
   Raimo: Kas teeme A?
   Kohalik: ei
   Raimo: Kas teeme B?
   Kohalik: JAH
   Bingo, Fanfaarid!

Kogukonnakeskuse ehituslaagrid: same same, but different!

Pikem eetrivaikus tuli sisse, sest viimased kaks nädalat olid siin täis aktiivset toimetamist. Phi Phi saarel Laem Tongi külas, kus siis ka meremustlased elavad, korraldasime kaks ehituslaagrit. Abiks käisid gümnasistid Kanadast ja Singapurist.

Mida siis ehituslaager tähendab?
No sisuliselt on formaat siis selline, et tuleb külla kool N-arvu õpilaste ning õpetajatega. Üldjuhul on õpilasi 10-20, õpetajaid 2-3 tk.

Mae Lidi atmosfäär ja Eesti folk mägihõimus

Nüüd paari sõnaga sellest, kuidas oma tükikese südant kaotasin sinna mägiküladesse, mis asuvad u 150 km Chiang Maist Myanmari poole, lausa mitmel põhjusel. Ja sellest kaa, kuidas natuke Eestit vastu sai antud.

Tai 2012: Ban Mae Lid English Camp

Esiteks, karenid ise on erakordselt lahked, rõõmsameelsed ja mänguhimulised (igas vanuses) ja siirad inimesed. Suu muudkui kõrvuni.

Mixed up like Conch Salad*

Ohjaaa, it keeps getting better. Meie Bahama puhkus jätkus vesiatraktsioonidega, mis on tekitas hulgaliselt muljeid. Samuti paneks kirja paar tähelepanekut kohalike bahamalaste kohta. Pildid tulevad jallegi hiljem.

Frank ja Ellen käisid snorkeldamas

Käisime snorkeldamas. Kohalik katamaraan viis meid ühe kauni rifi juurde, kus rõõmsad ja roosad turistid kõik vette sulpsasid, et merepõhja ilu vaadata. Vesi on siin erakordselt helesinine ja läbipaistev. Bahama saarestiku 700 saare ümber pidi olema nii hulgaliselt helesinist läbipaistvat vett, et see olevat ka astronautidele kosmoses selgelt äratuntav.

Üllatajad ja igavdajad, mõnusused ja tõdemused

Mitmeidki põnevaid asju sai siin räägitud väljasõidu kohta ja no mõndagi jäi ka rääkimata. Eks tasub ise vaatama minna. Mõned tähelepanekud siiski, mis tahaksin välja tuua. Nagu nii pidulikuks kriipsu alla tõmbamiseks või nii.

Suurimad reisirõõmud
Graz. Tõesti-tõesti, Viini ja Salzburgi varjus, ent kindlasti külastamist väärt. Moodne äge arhitektuur ja viisakas vanalinn. Jalgpallimelu oli pealekauba. Grazist kirjutas Gerda lähemalt siin. 

Karikakaala ehk siis aitähhimine!

Kena on ikka esile tõsta olulisi inimesi ja nähtusi. Põhiliselt inimesi. Teeb siis nüüd väikese auhinnakaala kah, et tänu kellele kõik see toredus Austrias just nii hästi toimuma sai nagu ta sai.

Gerdale muidugi Grand Prix
No kõige suurema ja säravama karika annaks ma muidugi Gerdale eksju. Selge see. Juba ainuüksi selle eest, et ta mul on:) Aga kõik see toredus sai tänu talle juhtuma. Mõtteid olime koos ennegi mõlgutanud, et võiks vähe väljamaa õhku hingata pikemalt kui 1 nädal, aga teostuseni polnud jõudnud.

6 viidet mussi ja feimi

Ma siin pikka juttu ei aja, las loomingud räägivad enda eest. Reisimist ja ka tööd on täitsa kõvasti. Niiet üks parajasti jõuab lõppeda ja teine alata ning vastupidi. Igatahes, seekord soovitusi lugemiseks, kuulamiseks ja vaatamiseks.

1. Gerda poolt kirja pandud täiesti suurepärane ja tabav ülevaade mõningatest säravamatest siinsetest kaastudengitest. Oi see maailm on nii kirju-kirju. Postitust pääsed lugema siit.

2. Veel üks Gerda postitus ringsõidust Eestimaiste sõpradega. Seal on ka viide hunnikule reisil tehtud piltidele. Päris isuäratavaid klõpse on Gerda teinud, nagu see lossiga pilt näiteks. Palun mitte kadedaks muutuda, mõnel lihtsalt veab reisisihtkohtadega:)