Suurlinna kihinad Bangkokis ja templite rahu Sukhothais

Pärast Phi Phit, mis jääb väga eredalt meelde tsunamiohu, Songkrani ja Eesti semudega kohtumise tõttu, alustasin bussireisimaratone. Need viisid mind Bangkoki ja Sukhothai Ajalooparki, lõpuks veel päris põhja-Taisse ka.

Kannatlikku koolitused
Kui oled muidu rahutu tüüp (mina veel seejuures väga pole), aga tahad end kannatlikumaks treenida, tasub proovida bussireise Tais. Eesotsas ööbussidega. Esiteks, need kestavad alati ilgelt kaua. Teiseks, need kestavad natuke kauem kui “graafik” ette näeb. Kolmandaks, liikumisruum on väga piiratu. Neljandaks, loomulikult raputab kõvasti. Teed on Tais küll suht head, aga mitte nii head.

10 veidrat fakti, mida sa Tai kohta teadma peaks (lisatud videod)

Seekord annan ülevaate mõningatest toredatest, imelikest, armsatest ja häirivatest kiiksudest siin. Lisaks on reisi jooksul ka juba videoklippe kogunenud. Kuna nett aeglane, saab neid siin vaid veidi jupikaupa avaldada. Aga asi seegi. Ja vabandan kehva kvaliteedi pärast.

1. Ära anna kohalikele variantvastuseid Tüüpiline suhlussituatsioon mu koordinaatori vm tegelaste.
   Raimo: Kas me  teeme nüüd tegevuse A või B?
   Kohalik: Jah
   Raimo: Et siis, kas A või B?
   kohalik: jajah
   Raimo: Kas teeme A?
   Kohalik: ei
   Raimo: Kas teeme B?
   Kohalik: JAH
   Bingo, Fanfaarid!

Mis saab siis, kui kooli juhib narkarist taksojuht?

Sel ajal kui Eesti haridustöötajate streikidest kihiseb, on asjakohane teha pisike sissevaade ka sellesse, milliste probleemidega siis üks tubli NGO inimene siinmail koolielu arendamisel maadleb. Sattusime Pooga täna jutusoonele ja sain üsna avameelse sissevaate, miks meremustlaste küla kooliga lood s*****i on.

Teatavasti oli ju mulle algselt määratud „teenistuskohaks“ just Phi Phi saarel Laem Tongis olev meremustlaste kool. Mis aga muutus, sest direktor olevat veidi probleemne. Noh, tänase jutu põhjal „veidi“ probleemne on muidugi leebe väljendus.

Mae Lidi atmosfäär ja Eesti folk mägihõimus

Nüüd paari sõnaga sellest, kuidas oma tükikese südant kaotasin sinna mägiküladesse, mis asuvad u 150 km Chiang Maist Myanmari poole, lausa mitmel põhjusel. Ja sellest kaa, kuidas natuke Eestit vastu sai antud.

Tai 2012: Ban Mae Lid English Camp

Esiteks, karenid ise on erakordselt lahked, rõõmsameelsed ja mänguhimulised (igas vanuses) ja siirad inimesed. Suu muudkui kõrvuni.

Nädal tasuta juhtimiskoolitust lastelaagris

Tubli koolinädala jagu aega veetsime Pattaya rahvusvahelise kooli (Pattaya Regent´s School) õpilaste-õpetajatega siis Ban Mae Lidi koolis inglise keele laagris. Meie nimelt pidime aitama seda suurüritust läbi viia. Oli meeletult kogemusterikas nädal. Uudistamist ikka jätkub ja jätkub.

Tai 2012: Ban Mae Lid English Camp

Inglise keele laager = veidi keelt, ohtralt mängu
Laagri eesmärk oli kohaliku mäehõimu lastele 4-5 päeva jooksul veidi inglise keelt õpetada ning nende meelt lahutada. Sellises kasutoovas võtmes. Hõimuks ei olnud siiski pikakaelalised, vaid selline hõimurahvas nagu karenid. Erakordselt lahked ja armsad inimesed.

Plaanid sassis ja see on hea!

Esimene nädal Tais on mööda saamas ja sellele järgneb kohe taas pikem eetrivaikus. Seega. Mõned muljed siis kirja kah!

Tai 2012: Tonsai, Laem Tong

Pärast esmaspäevast 12 h lennusõitu oleks olnud kohutavalt ebaaus, kui mulle Tai ei meeldiks. Siiski, meeldib. Ja väga. Ma parem ei räägi praegu loodusest, söögist ja ilmast. Ükskõik, mis ma ütleks, seda võidaks kasutada minu vastu

Võrratu folkimine Käsmus!

Head reisid on needki, mis kodumaal toimuvad. Reisiks füüsilised mõttes oli Viru Folki raske nimetada, küll aga vaimses. Tõelisi muusika- ja tšillimiselamusi pakkunud reis oli küll.

Raske on ühte kõige paremat kontserti esile tõsta – häid oli palju. Tooksin siiski lemmikud, mis eriti meelde jäid.

Pantokraator
See oli reedese päeva peamine etteaste ja vägagi kuulamist väärt. See peab hea musa olema, kui seda kuulates mingid lood ja mõtted silme ees jooksma hakkavad. Põhimõtselt olin ma selle kontserdi ajal lavastaja. Mul tuli täpselt silme ette, kuidas ja milliseid Pantokraatori laule ma kasutaks, kui ma peaksin Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu” lavastama. Eriti filmina. Need kaks sobiks jube hästi kokku.

Muuzõka ja gurmaania Chicagos

No Chicagos olid ehk elavaimad hoopiski muusikalised elamused. Kuna Chicago on bluesipealinn – ja ega ta jazziski papist poiss pole – otsustasime teemakohaseid kohti külastada. Nendes kohtades või nendega seonduvalt ka mõningatest maitseelamustest veel.

Bluesilegend 5 meetri kaugusel
Chicagos on oma 4-5 bluesiklubi, mida peetakse „legendaarseks“ ja „maailmakuulsaks“, kus mänginud muusikastiili parimad pojad. Muidugi oleks klassika olnud minna sinna kluppi, kus Al Capone käis. Meie valisime klubi, mille nimeks Buddy Guy Legends.

6 viidet mussi ja feimi

Ma siin pikka juttu ei aja, las loomingud räägivad enda eest. Reisimist ja ka tööd on täitsa kõvasti. Niiet üks parajasti jõuab lõppeda ja teine alata ning vastupidi. Igatahes, seekord soovitusi lugemiseks, kuulamiseks ja vaatamiseks.

1. Gerda poolt kirja pandud täiesti suurepärane ja tabav ülevaade mõningatest säravamatest siinsetest kaastudengitest. Oi see maailm on nii kirju-kirju. Postitust pääsed lugema siit.

2. Veel üks Gerda postitus ringsõidust Eestimaiste sõpradega. Seal on ka viide hunnikule reisil tehtud piltidele. Päris isuäratavaid klõpse on Gerda teinud, nagu see lossiga pilt näiteks. Palun mitte kadedaks muutuda, mõnel lihtsalt veab reisisihtkohtadega:)