Mandrielust ja kõhuorjusest

Mandrile naastes siirdusime Poo kodukanti Phang Ngas. Muidu kuulus kohtjällegi erikujuliste kaljude ja looduskaitseala poolest, kuid meie läksime ööbima Poo pere juurde. Sealt siirdusime Chiang Maisse, kust ka neid postitusi kirjutan.

Tai 2012: Phang Nga, Chiang Mai

Kihvt kaluriküla mangroovisaludes
Poo pere elas üsna suures ja korralikus majas, niiet ööbimistingimused suurepärased. Pere peab tal sealpuuviljafarmi. Lisaks on sealkandis hulk krevetikasvatusi.

Teele Tai poole!

Nüüd on selline aeg, et võiks aega võtta. Kohe pikemalt. Kagu-Aasia on mulle kogu aeg kaugelt silma teinud ja meelitanud. Kui piisavalt kaua pilgutada, siis tuleb minna. Tee viib mind heade inimeste ja mõnusate juhuste tahtel vabatahtlikuks Phi Phi saarele.

Mis plaanis?
Õnneks on plaan veel täiesti segane. Ja nii ongi tore. Üldiselt hakkan aitama kohalikku kogukonnakeskust, mis hoolitseb seal saarel meremustlaste heaolu eest. Niipalju tean öelda, et ilmselt hakkan kohaliku kooli lastele veidi inkat ja arvutiõpetust õpetama. Ja ilmselt midagi veel.

Kogukonnakeskusest endast saab veidi siit lugeda.